Hera lugu

rahuneb kiiremini, iseenda närimine on vähenenud, enesekindlus on kasvanud, kuuletub paremini, hirmud on vähenenud, on hakanud elu nautima 

 

Mul on saksa lambakoer Hera, kellel on juba üle aasta kahtlane sügelemine ja ta närib ja kratsib ennast. Mulle tundub, et see on närvidest, mitte allergiast. Ja ta kardab tundmatuid olukordi ja esemeid, näiteks prügikotti tee ääres. Kui abikaasa on komandeerinugus, siis esimesel õhtul on koer väga närviline, sest „kari“ pole ju koos.

Olen käinud 2 seansil. Mulle tundub, et teraapia mõjub mu koerale. Hera rahuneb kiiremini ja seega alustab enda närimist vähem ja peale keelamist väga ei ürita ka enam. Ta on juba välja teeninud usalduse mingi aeg ilma jälgimata olla. Koera enesekindlus on kasvanud, reageerimine tundmatutele objektidele nagu tolmuimeja, mis varem oli „õudne“ kui nurgas seisis, on nüüd seljatatud. Isegi palli võib nüüd selle tagant ära tuua. Mulle tundub, et Hera on elu nautima hakanud. Talle meeldib minuga ka kuulekust teha, muidugi vähe korraga, aga samal ajal ikka isuga. Tema sõnakuulmine on ka paranenud. Ma olen ise väga-väga üllatunud ja positiivselt meelestatud teraapia suhtes.

Negatiivne minu jaoks oli, et pärast 1 seanssi oli Hera isu kehv ca 3 päeva ja pärast 2 seansi pirtsutas ta peaaegu 2 nädalat ja kaotas 10% oma kehakaalust ehk 3kg.

​

Maret